| Autor: Alisa Blintsova, Vene Kool Eestis juhatuse liige |
 |
Esimene lõik lõimumisele pühendatud osas ütleb, et „edukas toimetulek Eestis eeldab eesti keele oskust”. Kuid sama lõigu teine lause, mis ütleb, et „viime lõpule ülemineku eestikeelsele gümnaasiumile”, kõlab mõttetuna.
Nende kahe mõtte vahel puuduvad nii seos kui ka loogika. Kõrgeima edu näiteks Eestis on meie president T. H. Ilves, kes räägib eesti keeles, kuid ei ole lõpetanud eesti õppekeelega kooli. Raske on ette kujutada veelgi edukamat näidet selle kohta, mida inimene võib Eestis saavutada.
Samal ajal kasvab töötute arv eesti koolide lõpetanute seas iga nädalaga. Koalitsioonileppega taotletav lõplik üleminek koolis eesti õppekeelele on vastuolus põhiseadusega: rahvusvähemustel on õigus saada haridust emakeeles. Eesti vabariigi põhiseaduse 37. artikkel määrab, et „õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus” ning see õigus on kinnitatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse 21. paragrahvis.
Eesti keel = töö ja tervis
Koalitsioonilepe pöörab tähelepanu eesti keele õppimise võimalustele mitte-eestlastest elanikkonna suurearvuliste rühmade seas. Nende hulgas on pensionärid, töötud, puuetega inimesed ning avaliku sektori töötajad, haridus- ja kultuuritöötajad. Kui teeme koalitsioonilepingule semiootilise analüüsi, tundub, et mõiste „eesti keel” on võrdne mõistetega „noorus”, „töö”, „tervis”, „avalik töö”, „haridus” ja „kultuur”. Teiste sõnadega: kõige kaitsetumale osale elanikkonnast, kelle emakeel pole eesti keel, pakutakse kõige väärtuslikumat asja – eesti keelt.
Kahjuks ei paku koalitsioonileping eesti keele õppimise ja enesetäiendamise võimalust töötavatele ja puudeta inimestele, neile, kes töötavad avalikus sektoris. Miks on lepingu autorid nad unustanud? Kas nad ei vajagi sellist võimalust? Äkki on kõik puudeta töötajad ja mittepensionärid eestlased?
Oleks huvitav uurida edukate, eesti keelt mitteoskavate mitte-eestlaste ko-gemust. Kuidas nad suudavad meie riigis eesti keelt oskamata tööd teha? Tuleks laiendada nende kogemust teistele vene kogukonna rühmadele.
Tallinnas on peaaegu võimatu leida eesti keele kõrgtaseme kursusi – isegi mitte oma raha eest. Olemasolevad programmid, mille abil on võimalik saada osa kursuse maksumusest eksami eduka sooritamise puhul tagasi, on paljudele raskesti kättesaadavad ja alati pole võimalik neid kasutada. Näiteks sooritas inimene eksami viis aastat tagasi ja sai eesti keele kõrge kategooria, aga tal puudus keelepraktika. Kui ta soovib uuesti kursustele minna, hüvitist enam ei saa.
Marinaadita ei saa marineerida
Juhin tähelepanu koalitsioonileppe ühele positiivsele lõigule: „panustame veelgi enam eesti keele õppe ja eestikeelse aineõppe kättesaadavusse ja kvaliteeti kõigil haridustasandeil”. Eestikeelse hariduse kvaliteedi ja kättesaadavuse kohalt vastuväited puuduvad. Aga kuidas see lõik on seotud lõimumisega? Paljudel vanematel puudub võimalus tagada oma lastele eesti keele praktika. Koalitsioonilepe nõuab toetust keelekümbluse võtete laiemaks kasutamiseks juba alates lasteaiast. Vene lastele on see suurepärane võimalus teada saada, et Eesti vabariigis elavad ka eestlased.
Minu arvates on meil toimiv keelekümbluse süsteem paradoksaalne. Kuidas on keelekümblus võimalik? Toon näiteks kurkide marineerimise: et kurgid oleksid marineeritud, tuleb nad panna marinaadi. Aga mis mängib meie puhul marinaadi rolli? Kas eesti- või venekeelne õpetaja? Kas kakskümmend vene last?
Koalitsioonileppe järgmine punkt teeb ettepaneku arendada tööjõuvahetuse programme. See on väga hea idee, kuid soovin tutvuda juba olemasolevate tööjõuvahetamise programmidega, samuti nende arengu programmidega.
Sama lõik seab eesmärgiks tihendada töötukassa, sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) ja kohalike omavalitsuste koostööd, pakkumaks vähemuspäritolu töötutele tõhusamat tuge ja õpet, mis on õige ja õigeaegne. Siiski jääb suur hulk hea eesti keele ja ametioskusega inimesi töötuks. Kas nad tõesti ei vaja toetust?
Järgmine punkt lubab, et uus valitsus arendab järelevalvet täiskasvanutele eesti keele õpetamise, sealhulgas koolitajate kvaliteedi üle. Väga hea algatus. Siia võiks lisada õppematerjalide kvaliteedi teema. Leidsin hiljuti raamatupoest eesti-vene sõnastiku algajale eesti keele õppijale „Esimesed tuhat sõna” (2010, TEA kirjastus). Automaatselt avanes raamat K-tähel ja esimene asi, mis jäi silma, oli sõna „kolhoos”. Kas tõesti arvavad eesti keele metoodikud, et „kolhoos” peab olema esimese tuhande eesti keele sõna seas?
Kus on õppematerjalid?
Palju aastaid olen otsinud sõnaraamatut (paber-, tasku-, mitte entsüklopeedia formaadis), mis pakuks vähemalt kahte käänet (omastavat ja osastavat). Ükskord nägin ühel naisel koopiat M. Stalnuhhini eesti-vene sõnaraamatust. Naine ütles, et see sõnaraamat anti välja Ida-Virumaal. Ta keeldus raamatut mulle andmast põhjusel, et kui ma kaotan tema koopia, jääb see lõplikult kadunuks.
Lastele mõeldud õppematerjalidega on asi veelgi hullem. Mitmest raamatupoest olen küsinud, kas leidub midagi valdkonnast „eesti keel lastele”. Kõikjal on vastus eitav. Kord toodi raamat, mille pealkiri oli „Hispaania keel lastele”. Vene keeles kõlavad „ispanski” ja „estonski” sarnaselt. Kõigist püüdlustest hoolimata ei suutnud ma välja selgitada, kas soovitud õppekirjandust üldse olemas on. Isegi kui on, siis ilmselt on juurdepääs sellele salastatud paremini kui andmetele, mis olid avaldanud Wikileaksis.
Kokkuvõttes järeldan järgmist. Hoolimata asjaolust, et koalitsioonilepingu lõimumisosas pole mainitud mõistet „vene rahvusvähemus”, on uus valitsus jaganud meid kategooriateks: lapsed, täiskasvanud, pensionärid, töötud, puuetega inimesed, sotsiaaltöötajad jne. See tähendab, et vähemalt mõned konkreetsed suunad pingutuste kohaldamiseks on ühepoolselt määratud. Kahjuks eeldavad koalitsioonilepingu koostajad, et eesti keel on imerohi suhete arendamisel. Tekkinud olukorras peavad vene ühiskondlikud organisatsioonid ja huvigrupid sünkroniseerima jõupingutused, et teha oma vastutuspiirkonnas kindlaks peamised vajadused ja leida võimalused nende rahuldamiseks.
Vene Kool Eestis on valmis tegema koostööd kõikide organisatsioonidega küsimustes, mis puudutavad vene koolide huve Eestis.
Комментариев нет:
Отправить комментарий